The Mobility Lab has a new PhD candidate – Martin Haamer. To welcome him, we asked him a few introductory questions.
Welcome, Martin!
Why did you study geography?
The first time I gave thought to studying geography at university was in secondary school when we were given an assignment to take a look into the different courses offered by various universities. However, in the end the biggest influence for my interest and decision to study geography came from my geography teacher. Her energetic teaching and cool stories of travels raised my interest and I am amazed how she managed to teach us about both physical and human geography plus geoinformatics despite the limited lessons we had. My personal interests have long been on human mobility and transport planning, however Estonian universities do not provide a curriculum with this specific focus. Looking into the geography programme offered by the University of Tartu, I was glad to discover that transport geography and planning is part of the curriculum. Henceforth I was convinced in my decision and haven’t had any moment of regret.
What do you do in your spare time?
It’s always best to spend time with good friends, for example going to pub quizzes, playing board games or taking a trip somewhere. Studying geography has introduced me to many interesting and fun people with whom I have had the chance to discover places in Estonia and abroad. My favourite hobby is singing with the talented people in Chamber Choir Encore. Even though the rehearsals take place every week in Tallinn, residing in Tartu has not been an obstacle and I have had the pleasure of singing with the choir for seven years already.
What is your favourite book?
One of my long-time favourites is Saint-Exupéry’s The Little Prince. Even though the book is short, it has a strong message and has to some extent influenced my own attitudes towards life and people around me. My current favourite has to be The Man Who Spoke Snakish by Andrus Kivirähk. The book gives such a humorous yet honest depiction of Estonians highlighting both positive and negative traits. Reading the book while living abroad in London gave a different perspective to the story as well.
EESTI KEELES
Mobiilsuslaboriga liitus värske doktorant – Martin Haamer. Selleks, et temaga lähemalt tuttavaks saada palusime tal vastata mõnele küsimusele.
Tere tulemast, Martin!
Miks sa valisid geograafia?
Keskkoolis oli mingi hetk ülesanne uurida erinevaid ülikoole ja erialasid ja siis jäi geograafia silma ja tundus, et see võiks huvitav olla. Suurima tõuke andis minu geograafiaõpetaja, kes õpetas väsimatu entusiasmiga ja jõudis nende piiratud ainetundide jooksul tutvustada nii loodus-, inim-, kui ka geoinformaatikat. Juba siis oli selge, et geograafia on väga mitmekesine ja laiahaardeline eriala.
Isiklikult oli suurim huvi inimeste mobiilsuse ja transpordikorralduse vastu – sellist eriala aga Eesti ülikoolidest ei leidnud, valdavalt keskendusid taolised erialad logistikale. Geograafia õppekava uurides avastasin, et transpordigeograafia ja -planeerimine on eriala osa. See andis kindluse, et lähen õiget asja õppima ja ei ole oma toonast valikut kordagi kahetsenud.
Mida sa vabal ajal teed?
Kõige toredam on vaba aega veeta sõprade seltsis. Olgu see siis tiimiga mälumängul osalemine, lauamänguõhtute korraldamine või niisama jutu ajamine. Geograafia eriala on mind kokku viinud nii paljude lahedate inimestega, kellega on olnud võimalus koos avastada nii Eestimaad kui ka välismaad. Suurimat naudingut pakub ikkagi koorilaul, eriti kui laulda saab sedavõrd andekate ja toredate inimestega kui kammerkooris Encore. Laulan selles kollektiivis juba seitsmendat aastat ja kuigi proovid toimuvad iga nädal Tallinnas, ei ole Tartus elamine takistuseks osutunud.
Mis on sinu lemmikraamat?
Üks pikaaegne lemmik on kahtlemata Saint-Exupéry “Väike prints”. Lühike ja lihtsalt kirjutatud raamat, kuid sügava sisuga, mille tähelepanekute ja õpetustega olen oma enda elus üritanud seoseid luua. Viimase aja lemmik on kindlasti Kivirähki “Mees, kes teadis ussisõnu”. Minu jaoks on teoses nii ehedalt kujutatud eestlasi ja eestlust nii heas kui ka halvas ja teos mõjus seda enam eriliselt kuna lugesin seda kevadel Londonis elades. Nii lahe raamat, et kinkisin ingliskeelse tõlke sõbrale Inglismaal sünnipäevaks.