Age Poom kaitses edukalt oma doktoritööd

2. märtsil 2017 kell kaitses Age Poom TÜ senati saalis oma doktoritööd ”Spatial aspects of the environmental load of consumption and mobility” (Tarbimisest ja mobiilsusest tuleneva keskkonnakoormuse ruumilised aspektid) ja omistas filosoofiadoktori teaduskraadi inimgeograafia erialal.

Juhendajad: prof PhD Rein Ahas, PhD Kati Orru

Oponent: dots PhD Tuuli Toivonen (University of Helsinki)

Lühikokkuvõte: Doktoritöös uuritakse Eesti elanike liikumis- ja tarbimiskäitumisest tuleneva keskkonnakoormuse seoseid elu- või töökoha asukohaga. Seejuures vaadeldakse linnastumisega kaasnevat soodsat ja ebasoodsat mõju tarbimiskäitumise keskkonnakoormuse kujunemisele. Täpsemalt käsitletakse nii eluruumi, transpordi, toitumise kui ka muude kaupade ja teenuste tarbimisega seotud süsinikuheitmete ja ökoloogilise jalajälje jagunemist Eesti asustussüsteemi hierarhias. Analüüsis tuginetakse leibkonna eelarve uuringu andmestikule (Statistikaamet) ning gümnaasiumiõpilaste ja väikeettevõtete seas läbiviidud uuringule.

Inimeste tarbimisotsustusi ja kaasuvat keskkonnakoormust kujundavad tarbimisvõimaluste olemasolu ja kättesaadavus inimese tavapärases tegevuskeskkonnas. Seda ka juhul, kui eeldada leibkondade võrdseid sissetulekuid ja teisi sotsiaaldemograafilisi tunnuseid. Kõrgematesse hierarhiatasanditesse kuuluvad linnad koondavad endasse laiema spektri erinevaid tegevusi ja võimalusi, pakutavaid kaupu ja teenuseid. Selle tulemusena on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende linnade tagamaal elavatel inimestel suurema keskkonnakoormusega tarbimismuster kui madalamatesse hierarhiatasanditesse kuuluvate asustusüksuste elanikel.

Seevastu Ida-Viru regionaalsete tööstuslinnade elanike tagasihoidlik tarbimis- ja liikumiskäitumine põhjustab konkurentsitult kõige madalama keskkonnakoormuse Eesti elanike hulgas. Siin avalduvad linnade kompaktsusest tulenevad eelised energiakasutuse ja transpordi valdkonnas, samas on nende tööstuslinnade eripärane arengulugu, majandusstruktuur, piiratud eneseväljendusvõimalused, keskkonnaproblemaatika ja vähesed sotsiaalsed sidemed ümbritsevate aladega pärssinud nende linnade arenemist tänapäevasteks aktiivset eluviisi võimaldavateks keskusteks.

Sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatud ühiskonnakorralduse saavutamiseks on seega vajalik jõuda teadliku ja läbimõeldud ruumipoliitikani nii iga linnastu kui ka terve riigi tasandil.

Rubriigid: Uudised. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.